Huhuu!

Üle pika aja külastan ka kodumaad! Täitsa hea on. Eestis lõhnab teistmoodi, muide! Palju paremini. Eks see suurlinna elu on ikka polluted küll. Telekast tuleb eesti keelt ja keegi ei loe peale filmidele ja sarjadele. Miks enamikes riikides selline loll pealelugemise komme on? Põh. Käisin poes ka. Järve selveris, oioi, see oli nii võõras kuidagi. Ja üldse oli koguaeg selline tunne nagu ma oleksin purjus. Kodumaa joovastab eks:). Tegelikult ma peaksin õppima. Lugema oma ühe kursuse materjale, mida on 1200lk.

Tudengielust nii palju, et kui tekib kolmapäeval tuju, et peaks jooma, siis miks mitte. Oma asi, milline järgmisel hommikul loengus oled. Suures auditooriumis ei vaata sulle mitte keegi näkku ning sinu kõrval istuvad õnneks alati need, kes sinuga eile jõid. Ostsime liitri rummi ja jõime selle lihtsalt ära. Hea oli! Hommikul oli uni tegelt, aga ikkagi ajasime ennast püsti ja kobisime kooli! Tudengielu noh.

Nädal läbi

Nüüd olen juba üle nädala võõras riigis olnud. Kahtlane on. Kuidagi raskeks muutub see olemine. Tahaks hirmsasti koju! Koolis on ka vaja nii palju asju teha. Maksimum mis ma kodust üksinda eemal olen olnud, on 10 päeva. praegu jookseb 9s päev. Ja korterikaaslaseid ka ei ole, sest nad läksid koju nädalavahetuseks. Umph. Õpin edasi siis nüüd ja proovin mitte kodule mõelda.

Hull välismaa ülikool

Hommikul kella kaheksast õhtul kella seitsmeni. Miks? Palju on teha. Halloo. Ei viitsi. Pärast on koguaeg suht pidu ka. Teil ei olegi veel kooli. Suvevaheaeg on mul healjuhul kaks nädalat. Reedel on koolipidu. Oeh, nüüd lähen järgmisesse tundi. Olge tugevad.

Uues riigis

Olen kohal. uba on megasegamini. Kasutan hetkel rahvusvahelise hotelli tasuta wifit. Toodi autoga siia, pärast jalutan koju. Uude koju. Päris tase on. Praegu on veel imelik, sest pole jõudnud veel siin eriti olla. Millagi pikemalt:)

Esimene sissekanne...

Ma olen roosa. Ma olen see, kes teist riiki vallutama läheb. Konfidentsiaalsuse tõttu riiki ei avaldata, kuid saladuskatte all võib öelda, et tegu ei ole mõne kuuma vahemere riigi ega ka mõnel teisel mandril asetseva riigiga. Rohkem selle asukoha kohta ma reeta ei saa. Muidu ei oleks huvitav ju. Mul on au postitada siia esimene post, sest ma olen kahjuks esimene, kes peab kooli minema. Või õnneks. Kool algab juba sellel esmaspäeval. Halloo, suvi on ju veel?! Mis on saanud kuulsast esimese septembri traditsioonist?!

Mu kodu on segamini praegu, sest ma üritan pakkida. Ma pakiksin kõik kaasa, kui saaks. Kõik kahjuks ei mahu. Üks on kindel, ma võtan kõik oma jalanõud kaasa. Kõik! Ka talve omad, sest ma ei viitsi neid järele lasta saata, või ise tuua. Tegin väga hea plaani, et asju pakkida. Tõstsin sahtlitest välja KÕIK, mida ma tahan kaasa võtta ning üritan neid siis nüüd erinevatesse kottidesse pakkida. Hurra, see on nagu ahvi ja banaani ülesanne. Loodan, et teate ning kui ei, siis ehk teinekord räägin.

See nädalavahetus on esimese aasta tudengitele kahepäevane läbu. Rahvusvaheline seltskond peab suutma tutvuda ning ilmselgelt on see osadele võimalus juba esimesel korral endal mark maha (täis?! ajutine meeltesegadus) teha. Ma loodan, et mina see ei ole. Õnneks, suudan ma ennast enamvähem kontrollida. Jess!

Pühapäeval on juba väiksema seltskonnaga ühikas väike pidu. No rahvas tahab ju näha, kes kooli tuleb ja miks ja kellega ja milline ja üldse. Esmaspäeval on mingitmoodi aktus, vanade traditsioonide järgimine ning ilmselt ka esimene koolipäev. Juba järgmisel reedel on järgmine pidu esimese aasta tudengitele. Aga millal ma puhkan? Never. Hakkan juba energiajoogi raha varuma. Põssa! põssa!, anna andeks, et ma su seest kõik raha välja kisun. Vaja on. Napib.

Homme kolingi ära. Jätan Eestisse lausa neli ülikooliealist chikat, kes kindlasti hoiavad meie pande mainet kõrgel. Ükskord me pidutseme niikuinii! Ja siiski!!! LET THE LIFE BEGIN!